Seesinane "Uneleja" sai päris priske. Koorus küll pisikese hilinemisega, aga öökähedat juttu ja mõnusamat muusikat voolas kokku kahe tunni jagu. Sedapuhku teemaks "Pilves narkopoliitika" ning vaatame, kuidas see pilviseks kujunes – kõige selle juurde saab kuulda muidugi huvitavamaid lugusid. Ikka-alati soovitan kuulata klappidega (hääl läks tõesti kähedaks, aga teema nõuab terast kõrva!), ja kel isu, tirige alla, väga muhe rongi- või bussisõidu kõrvale kuulata. Aga kes tahab siinsamas, Mõttelõkke kumas teele asuda, las käia!

Eilne uni: Toompea lossi kõrval, niinimetatud Kuberneri aias toimus sõjamonumendi avamine, omajagu rahvast koos. Monumendi marmoralus oli oma viis meetrit kõrgel, otsas vähemalt sama kõrge kujuke. Mingil põhjusel otsustati, et on hea mõte sinna monumendi otsa ka üks tähtis veteran upitada. Tudisev vanake topitigi kuju kõrvale pjedestaalile, korvtooli istuma. Filmisin seda kõike eemalt ja võtsin vanakese kaadrisse. Nüüd läks lugu õige pidulikuks: hakati hümni mängima ja tudisev veteran katsus ennast sügavast korvtoolist välja üpitada. Tool kiikus kahel jalal, kõrge monumendi ääre peal, aga lõpuks sai vanamees ikka püsti ja lõi hümni kuulates suisa käe kõrva juurde. Aga ta oli väsinud, hakkas tuikuma ja sadas monumendi otsast veel enne hümni lõppu alla, selg ees. Kes oleks küll võinud seda ette näha, eksole? Rõõmus sündmus muutus hoobilt kurvaks. Mees mässiti mornilt linadesse ja see pamp asetati monumendi ette sätitud puusärki nagu vastsündinu hälli. Inimesed käisid ringis selle eest läbi, igaüks seisis vähe aega kirstu ees ning andis mornilt au.