Väga tänan kuulamast, armsad sõbrad! Tõesti arvasin, et muusikakraanid on pikemaks ajaks kinni roostetanud, aga eile varahommikul see lauluke minu juurde igatahes tuli, täiesti ootamatult. Väga meeldiv üllatus loomulikult! Tegelikult kõlab see lugu veidi kokku ka hiljuti puhkenud poleemikaga, et kas hümni viimast salmi tuleks ikka tänapäeval laulda või mitte. Mina ütlen ainult niipalju, et see, mis jääb salmide vahele, on tähtsam kui hümn ise. Ehk siis: kultuur pole mitte laulupidu, vaid eelkõige kõik see, mis jääb kahe laulupeo vahele. Nii et kui midagi muuta, siis seelikumustrid ja tantsusammud pole nimekirjas kindlasti kõige prioriteetsem asi. Kusjuures see nimekiri on ju viimaste aastatega tohutult pikaks veninud – kindlasti on seal midagi, mis vajab kiiremas korras uuenduskuuri kui hümn. Meenuvad mõned ministrid ja loomulikult "riigifirma" Eesti Energia.