Viieteistkümnenda Suure Mõttelõkke Pakikese Loosi võitjaks osutus...

Anna poole rändab verivärske Mõttelõkke Raamat "Esimene Päev" (seda niikuinii – tegemist ikkagi Mõttelõkke püsitoetajaga!), aga ka raamatupoe kinkekaart ja pakk eksklusiivseid postkaarte, millel kasutatud raamatust pärit psühhedeelseid motiive.

Neljateistkümnenda Suure Mõttelõkke Pakikese Loosi võitjaks osutus...

Ülimoodsa hilinemisega – loodan, et annate andeks! Monika pakk on päevakajaline: kuna just täna tulin trükikojast tindist nätskeid proove kaemast, sai sinna signeeritud proovipoogen ja raamatupoe kinkekaart. Ehk: võimalus veel enne kedagi teist tutvuda järgmise Mõttelõkke Raamatu esimeste lehekülgedega (mis on trükipoognale kohaselt psühhedeelselt sassi paisatud) ning võtta poest kaasa mõni huvitavam seltsiline, et ühes temaga ülejäänud lehekülgi järele oodates aega parajaks teha. Nüüd tõesti juba pea paistab!

Monika poognalt võtsin pikslid pealt ära, et ikka lugeda ka näeks. Teistel tuleb veel ruudulise saladuselooriga leppida – no kuidagi peab ju pinget kruvima!

Kolmeteistkümnenda Suure Mõttelõkke Pakikese Loosi võitjaks osutus...

Andrei on toetanud Mõttelõket nii kuldnate kui, oh häda, ohtra õllega. Tänutäheks saab ta kaseplaadile graveeritud ja tagatipuks vesivärvitud psühhedeelse motiivi.

LISAKS tahan raamatu kohta öelda, et ongi Mõttelõkke blogi-elu nagu kardetud: loosist loosini. Õige pisut tuleb veel kannatust varuda. Selle aasta lõpp, kuramus, ei andnud ennast kergelt kätte. Lisaks kõigele muule tuli korraks keskenduda ka ühele teisele tööjupile, mille honorari eest sain aga raamatu tarbeks uuesti trükkida ühe detaili – esimesel katsel jäi too vaimusilmaideaalist liiga kaugeks. Nii et üks töö toidab teist. Aga nagu ikka, kõigega läheb aega. Iga uue töö künnisel selgub, et see nõuab rohkem hoolt kui algselt ette kujutasid. Võib-olla olen ka liiga pedantlik. Aga parem see kui lohakus. Igatahes pusin ikka veel maketi kallal. Tahan ta detsembris valmis saada, et siis uue aasta alguses see 576-leheküljeline tellis lõpuks letti lüüa, rahva rõõmuks.

Kaheteistkümnenda (kolm aastat tänupakke – kuidas aeg lendab!) Suure Mõttelõkke Pakikese Loosi võitjaks osutus...

Mõttelõkke veterantoetaja saab palgaks sügisetervituskomplekti, selles pudel rummi, pakk parimat teed, mis kodumaal pakkuda (Põhjala talu mustsõstra ja mündisegu!) ja võimalus soetada joogipoolise juurde väärilist lugemist.

Miks kõrgemad jõud Sveni pakkidesse alati alkoholi topivad, jääb arusaamatuks mullegi.

Üheteistkümnenda Suure Mõttelõkke Pakikese Loosi võitjaks osutus...

Tjahh, kolmandat korda rändab pakk Viljandimaale. Mõttelõkke veterantoetaja Jaanus saab Ööülikooli loenguraamatu "Eesti mõttemaastikud", mille vahele on susatud järgmist Mõttelõkke raamatut puudutav haruldane trükiproov. Mõnusat lugemist!

Raamatuga läheb tormiliselt. (Sealt ka vägagi soliidne loosihilinemine.) Paar päeva tagasi jäi läpakas nii tõbiseks, et korrumpeeris raamatu küljendamiseks tähtsa faili. Kuigi teen ikka igale poole koopiaid, läks kaotsi mitme päeva töö ja vähe pealegi. Aga teisalt tore – lasta lahti ja mõelda juhtunu alepõllunduseks: las tuhk saab väetiseks. Ja tõesti: kui kogu töö teha uuesti, aga vähe teistmoodi, et endal põnev oleks ja restaureerimise mekk suhu ei tuleks, jõuad paratamatult selleni, et oled oma tööga veelgi rohkem rahul kui varem. Kui tõesti hoolega teed. (Tõsi, selle rõõmsa adumuseni lasin endal jõuda alles pärast seda, kui olin raisanud terve päeva ja läpaka kõvaketta kriminalistikatarkvaraga läbi riisunud, et näha, kas kadunud tööd annab päästa.) Nüüd olen igatahes jälle joonel. Väga pingutan, et järgmiseks Mõttelõkke loosiks oleks raamat valmis ja saaksin rohkem siin toimuvale kesekenduda.

Aga suvi...

Suvi kutsub õue mängima.