|
31.08.2010  Sõnu sedapuhku kirja ei pane. Põhirõhk on voolaval meeleolul. Kui tausta valmis sain, improviseerisin lihtsalt sõnad peale. Seejuures kujutasin ette vanalinna tänavatel jalutamist, vastu õõtsuvaid inimesi ja mööduvad kohvikuaknad, mille ruudud hämaruses kuldselt hõõgavad. Kusjuures helid on küll töödeldud, aga midagi põhimõtteliselt "elektroonilist" siin pole. Pearütmi tegin näiteks akustilise kitarriga, mille alumise keele küljes kõlkuv kirjaklamber tekitab eksootilise kõrina. Siis käänasin selle heli tagurpidi kulgema ja venitasin aegluupi. Siis hakkasin tekkinud meloodiat jällegi akordioniga "toestama".Üle hulga aja oli lihtsalt mõnus.  |
