Hääd jõulu, sõbrad! Ikka kiired ajad. Isegi tänupaki loos tuleb igati soliidse näärihilinemisega. (Ärge uskuge alumise postituse kuupäeva. Selle sätin alati õigeks, et ajalugu ümber kirjutada.) Nagu Mõttelõkkes viimasel ajal halvaks kombeks. Lõkkevalvur on tukkidega mässates suitsust vähe uimaseks jäänud.

Loos #9
01.12.2014

Loos #8
01.09.2014

Teatan alandlikult, et mu enda raamatukesega läheb (ikka ja jälle) veidi kauem aega kui algselt plaanis. Tekstiliselt on ta küll praktiliselt valmis, aga viimistlus ja kõik muu nõuab oma. Seep see on: kui teed midagi mitu aastat, läheb aina raskemaks, sest kuudega koguneb ka vastutus. (Et kui nüüd, lõpusirgel, midagi ära käkid, ei lenda vastu taevast mitte paar viimast nädalat, vaid kenake tükk noorest elust, eksole...) Tõestuseks, et töö käib, üks tilluke killuke:

Loos #7
01.06.2014

Loos #6
09.03.2014

Loos #5
01.12.2013

Tere, sõbrad! Pole ammu laulnud. Täna öösel parandasin selle vea. Ühtlasi on jälle vahele jäänud suurem posu kaasmaalasi, kes oma keha müües väljamaal lisapappi teenivad (Pa-zor! Pa-zor!), teiste seas on tabatud ka (eilne) sünnipäevalaps Hando Runnel (palju õnne!), ja veel paar kirjanikku. Mõistan, et sellised sensatsioonilised paljastused võivad suuri laineid lüüa, nii et pretensioonide puhul palun kirjutage; aadressiks võib märkida põhjanaba, väikeste tähtedega, ja loomulikult ärge unustage ümbrikule marki kleepida.

Esimene Mõttelõkke Raamat on trükikulud tasa teeninud, suisa arvustatudki (Märten Rattasepp, Värske Rõhk nr 35), ning nüüd, mõtlesin, oleks igati sobilik teha kokkuvõte. Kes tervest ettevõtmisest midagi ei tea, siis kogu asi algas 2012. aasta märtsikuus ning toona kirjutasin ühele tuttavale nii, õhin hinges:

"Viimaks vaba"
õli lõuendil, 19 x 24 cm

Loos #4
01.09.2013

Loos #3
01.06.2013